VABANDUST, VABANDUST, VABANDUST .. et pole kaua kirjutanud.
JÄRELTÖÖD, JÄRELTÖÖD, JÄRELTÖÖD!!!!
REEDEL, REEDEL, REEDEL .. TARTUSSSSEE!!!!
Wednesday, May 4, 2011
Sunday, April 24, 2011
Saturday, April 23, 2011
problemo, honey?
Aeg on jälle niii kiiresti liikunud. See on ulmeline, mis tempoga aeg lendab ja lendab. Naljakas on veel seda öelda,et pmt kahe kuu pärast on juba jaanipäev ju. it´s funny! igatahes kajastan teile siis natukene oma tegemistest.
Kolmapäeval sain ma teada, et pean minema jüriöö jooksule. Sinna oli nimelt vaja neli tüdrukut ja neli poissi. Koolis oli viis tundi ja siis peale seda läksime Kristi poole, kuna start algas alles kell üheksa. Tundsime honeyga ennast ülimõnusalt. Sõime paljupalju, naersime, käisime väljas.
Nii .. igatahes mina seda Jüriöö jooksu seal ei teadnud täpselt, et mida see üldse endast kujutab jne. Mõtlesin niisama, et lähen jooksen väikese ringi ja asi klaar. Aga no kus sa sellega. Sain teada, et seal pannakse lausa tänavad kinni + politsei sõidab jooksjatel kindluse mõttes ees. Niisiis koosnes meie võistkond sellises järjestuses, alustas Meril, ta andis tõrviku edasi Kaurile, siis tuli Kristi, Mihkel, Liisa, Kaarel, mina ja ankur oli Indrek. Minu arvates meil läks ülihästi seal, saime vist 8enda koha mingist 15-16 võistkonnast. Niiet olime rahul.
Neljapäeval oli järjekordselt koolis ainult neli tundi, kuna 12nendikel oli tutiaktus. Kusjuures mul võttis isegi aktusel südame nii soojaks see, kuna näidati pilte neist ja üldse õhkkond oli nii soe ja armas. Ei oleks ennast sellel hetkel seal ette kujutanud. Paljudel 12nendikel võttis see silma täiesti märjaks ja ausalt öeldes ma täiesti mõistan neid.
Peale kooli tormasin koju asju pakkima ja siis saime Kristiina ja Kristiga linnas kokku. Ostsime vajalikud asjad ära ja läksime bussiterminali teisi ootama. Saime kõikidega seal kokku ja läksime Viimsisse, kus toimus jälle väike .. kui seda saab istumiseks kutsuda :D
Ülilahe oli tibudega seal. Saime jälle niiii palju naerdud ja räägitud, et ise ka ei usu. Öösel liitusid veel Kristi, Kristiina, Sille, Silje, minu, kaksikute, Nilsiga veel Kristo ja Anet. Hommik oli muidugi minu jaoks funny veits. Ma ei saa aru, kust mul see energia tuli, aga ma olin küll olukorraga nii rahul ja isegi paha ei olnud. Vähemalt ise õnnelik!
Peale Viimsist sõitsime kõik koos linna tagasi. Ülejäänud läksid kõik koju, ainult mina läksin Sille juurde, enne käisime veel Rimis läbi, kuna otsustasime, et hakkame kahekesti grillima :D ilmselgelt tuli sellest midagi välja.
Sille juures oli kahekesti mõnus .. vaatasime telekat, tegime oma grillkana ahjus, käisime pesus ja me ei pidanu isegi rääkima, aga ikka ei olnud seda vastikut piinlikuse tunnet, vaid kõik oli väga normz.
Kell kolm ma pidin Sille üksi jätma, kuna ma sain Kaarliga kokku, kes oli kaugeltkaugelt Tallinnasse tulnud. Käisime temaga vanalinnas ja söömas ja rääkisime nii palju. Niiii hea oli teda peale pikka 7kuud näha.
Vahepeal saime ka tema sugulasega kokku. Lõpuks kujunes asi aga nii, et kell oli juba kaheksa, kui mulle juba korduvalt helistati, et kus ma olen ja kus ma olen. Nimelt oli Sille juures väike pidu. Siis otsustasime Kaarliga, et tvaii ta tuleb ka sinna. Nii tegimegi. Minu imestuseks võeti ta väga kiiresti omaks ja tore oli. Poole peo ajal saime ka teada, et Pavel oli tulnud standardis MK etapil esimesele kohale. Täiesti uskumatu!
Lõpuks, kui kell juba palju sai,otsustas Kaarel, et ta siiski läheb hommikul alles Tartusse tagasi. Ja nii ta läkski.
Hommikul ärgates saatsin ta ilusti bussi peale ja kõik oli ülinaiss.
Sorri, et nii pikk tuli.
ciao
Kolmapäeval sain ma teada, et pean minema jüriöö jooksule. Sinna oli nimelt vaja neli tüdrukut ja neli poissi. Koolis oli viis tundi ja siis peale seda läksime Kristi poole, kuna start algas alles kell üheksa. Tundsime honeyga ennast ülimõnusalt. Sõime paljupalju, naersime, käisime väljas.
Neljapäeval oli järjekordselt koolis ainult neli tundi, kuna 12nendikel oli tutiaktus. Kusjuures mul võttis isegi aktusel südame nii soojaks see, kuna näidati pilte neist ja üldse õhkkond oli nii soe ja armas. Ei oleks ennast sellel hetkel seal ette kujutanud. Paljudel 12nendikel võttis see silma täiesti märjaks ja ausalt öeldes ma täiesti mõistan neid.
Peale kooli tormasin koju asju pakkima ja siis saime Kristiina ja Kristiga linnas kokku. Ostsime vajalikud asjad ära ja läksime bussiterminali teisi ootama. Saime kõikidega seal kokku ja läksime Viimsisse, kus toimus jälle väike .. kui seda saab istumiseks kutsuda :D
Ülilahe oli tibudega seal. Saime jälle niiii palju naerdud ja räägitud, et ise ka ei usu. Öösel liitusid veel Kristi, Kristiina, Sille, Silje, minu, kaksikute, Nilsiga veel Kristo ja Anet. Hommik oli muidugi minu jaoks funny veits. Ma ei saa aru, kust mul see energia tuli, aga ma olin küll olukorraga nii rahul ja isegi paha ei olnud. Vähemalt ise õnnelik!
Peale Viimsist sõitsime kõik koos linna tagasi. Ülejäänud läksid kõik koju, ainult mina läksin Sille juurde, enne käisime veel Rimis läbi, kuna otsustasime, et hakkame kahekesti grillima :D ilmselgelt tuli sellest midagi välja.
Sille juures oli kahekesti mõnus .. vaatasime telekat, tegime oma grillkana ahjus, käisime pesus ja me ei pidanu isegi rääkima, aga ikka ei olnud seda vastikut piinlikuse tunnet, vaid kõik oli väga normz.
Kell kolm ma pidin Sille üksi jätma, kuna ma sain Kaarliga kokku, kes oli kaugeltkaugelt Tallinnasse tulnud. Käisime temaga vanalinnas ja söömas ja rääkisime nii palju. Niiii hea oli teda peale pikka 7kuud näha.
Vahepeal saime ka tema sugulasega kokku. Lõpuks kujunes asi aga nii, et kell oli juba kaheksa, kui mulle juba korduvalt helistati, et kus ma olen ja kus ma olen. Nimelt oli Sille juures väike pidu. Siis otsustasime Kaarliga, et tvaii ta tuleb ka sinna. Nii tegimegi. Minu imestuseks võeti ta väga kiiresti omaks ja tore oli. Poole peo ajal saime ka teada, et Pavel oli tulnud standardis MK etapil esimesele kohale. Täiesti uskumatu!
Lõpuks, kui kell juba palju sai,otsustas Kaarel, et ta siiski läheb hommikul alles Tartusse tagasi. Ja nii ta läkski.
Hommikul ärgates saatsin ta ilusti bussi peale ja kõik oli ülinaiss.
Sorri, et nii pikk tuli.
ciao
Wednesday, April 13, 2011
Monday, April 11, 2011
the fuck is this, the fuck was that
Alustaks siis sellega, et ma olen täna õhtul NII tubli olnud. Jõudsin koolist koju mingi neljaks. Ja ma olen kuni kella üheksani terve aeg õppinud. NOUUU COMPUUTERILE!!!!
Nädalavahetus oli ka väga tegus, v noh nii ja naa. Reedel sõitsin Tartusse, kus ma polnud jälle mingi kõva üle kuu käinud. Vabandage, aga hetkel ma ei saa tihedamini, kuna kool teeb oma jao siin. Sain kokku Kerliga, kellega me rääkisime kõik maailmajutud ära. Täitsa tore oli, siis saime ka Joonataniga kokku ja hiljem sõitsime autoga mööda linna ringi ja .. jaa .. koju ma jõudsin igatahes alles poole kahe ajal ja siis läksin ka kohekohe magama.
Laupäeval käisin Priiduga välja, keda ma polnud ülimalt kaua näinud. Kuidagi veider oli, tunnistan. Siis pidin õhtul Kerli ja Joonataniga Maailma minema, aga see mõte jäi katki, kuna ma ei viitsinud eriti dokki sebida ja mul ei olnud tuju enam Tartus olla. Seega pakkisin asjad kokku ja sõitsin tagasi Tallinnasse. Tallinnasse jõudes kutsuti mind kohe Viimsisse peole. Ilmselgelt pikka mõtlemist polnud ja jooksin ruttu bussiterminali, kus juba rahvas kohal oli ja bussi ootas. Viimsis oli isegi superlahe seekord. Kristi musiiiiga sai niiiiiii palju naerdud ja drinkitatud, et oioioiii. Peaasi, et endal lõbus oli. AGA OLIGI!!!! Ma tõesti armastan seda tüdrukut ja uskumatu kuidas me mõistame üksteist poole sõnaga juba. awesome
Aga no hommik räägib enda eest. Ega just kiidelda millegagi polnud. Sõitsime bussiga linna tagasi, bussisõit oli omamoodi huumor. Vähemalt jõudsime linna, au meile!
Otsustasime, et läheme võtame natukene päikest ja sööme midagi. Täpselt nii tegimegi. Lõpuks jõudsin ka koju ja OMA VOODISSE. Kaua ma muidugi siin olla ei saanud vaid läksin šoppama. Sain endale väga nunnud kevad saapad. me likes
Tahaks veel ära mainida selle, et kui kool välja arvata ja see suur stress, mis sellega kaasneb, on mul millegi pärast nii hea olla. Selline värske kevadine tunne on juba ja mõtted on oioiii kui laiali.Elan vist hetkel õhust ja armastusest. Siit ka need imelised hinded vist -.-
Wednesday, April 6, 2011
scared the hell out of me
Räägin siis veel, mis minuga viimasel ajal toimunud on. Asi on juba tõsiselt kahtlane ja isegi naljakas, i think
Viimasel ajal on mul tõsiselt kahtlased unenäod ja üldse unega mingid imelikud pöörded toimunud. Näiteks ühel hommikul ärkasin ilusti äratuse peale üles, ehk siis 5.50, mõtlesin, et ohh leban veel 5 minutit, kuna tavaliselt ma reaalselt lebangi, aga sellel hommikul jäin automaatselt magama. Ärkasin ise üles õnneks 6.15 ja hakkasin kiiruga ennast riidesse panema. Peaaegu valmis olles meenus, et oihh esimene tund jääb ju ära. NICE ONE. Läksin tagasi magama ja panin endale äratuse 6.50. Ärkasin siis jälle ilusti äratuse peale ja oh well, eks ma leban veel 5 minutit.. ee, bad idea. Jäin TEIST KORDA täiesti magama ja kui ärkasin oli kell juba 7.40. Siis oli küll mu elukiirem sättimine, ma ei tea, kuidas mul see õnnestus , aga nimelt 7.58 istusin ma juba bussi peale.
Unenäod ka juba hirmutavad mind tõsiselt. Ma nägin täna unes sellist imelikku und, mida ma olen tegelt juba näinud .. ja absoluutselt KÕIK oli seal samamoodi. creepy..
Ja veel tänasest hommikust ..
Ärkasin järsku kesest ööd üles, vaatasin kella ja kell oli 3.48. Kusjuures ma sain isegi aru, aga segaduses ma hakkasin ennast riidesse panema ja siis järsku koitis, et mida kuradit ma teen. Aga no ilmselgelt olin ikkagi unesegaduses, kuna jäin teksadega magama.
Ja siis kui alla sööma tulin, vaatas isa mind väga kahtlustava pilguga ja küsis, et kas sina trambid üleval juba mitmendat ööd järjest. Loomulikult oli vastus ei, aga ma hakkasin ise mõtlema ka, et kui ma öösel magama jäin, siis ma kuulsin ka täpselt nagu enda selja taga kõndimist ja see oli selline imelik nohin ja krabin. Ilmselgelt peitsin ma pea teki alla ja jäin ruttu magama. Aga kui juba paps oli seda ka kuulnud seda, siis hakkasin ma mõtlema, et asi ikka kahtlane .. Ma väga ei taha kummitusi uskuda, niiet ma looda, et see oli lihtsalt mu jobu vend, kes unes kõndis. Kuigi ikka haigelt jube
Viimasel ajal on mul tõsiselt kahtlased unenäod ja üldse unega mingid imelikud pöörded toimunud. Näiteks ühel hommikul ärkasin ilusti äratuse peale üles, ehk siis 5.50, mõtlesin, et ohh leban veel 5 minutit, kuna tavaliselt ma reaalselt lebangi, aga sellel hommikul jäin automaatselt magama. Ärkasin ise üles õnneks 6.15 ja hakkasin kiiruga ennast riidesse panema. Peaaegu valmis olles meenus, et oihh esimene tund jääb ju ära. NICE ONE. Läksin tagasi magama ja panin endale äratuse 6.50. Ärkasin siis jälle ilusti äratuse peale ja oh well, eks ma leban veel 5 minutit.. ee, bad idea. Jäin TEIST KORDA täiesti magama ja kui ärkasin oli kell juba 7.40. Siis oli küll mu elukiirem sättimine, ma ei tea, kuidas mul see õnnestus , aga nimelt 7.58 istusin ma juba bussi peale.
Unenäod ka juba hirmutavad mind tõsiselt. Ma nägin täna unes sellist imelikku und, mida ma olen tegelt juba näinud .. ja absoluutselt KÕIK oli seal samamoodi. creepy..
Ja veel tänasest hommikust ..
Ärkasin järsku kesest ööd üles, vaatasin kella ja kell oli 3.48. Kusjuures ma sain isegi aru, aga segaduses ma hakkasin ennast riidesse panema ja siis järsku koitis, et mida kuradit ma teen. Aga no ilmselgelt olin ikkagi unesegaduses, kuna jäin teksadega magama.
Ja siis kui alla sööma tulin, vaatas isa mind väga kahtlustava pilguga ja küsis, et kas sina trambid üleval juba mitmendat ööd järjest. Loomulikult oli vastus ei, aga ma hakkasin ise mõtlema ka, et kui ma öösel magama jäin, siis ma kuulsin ka täpselt nagu enda selja taga kõndimist ja see oli selline imelik nohin ja krabin. Ilmselgelt peitsin ma pea teki alla ja jäin ruttu magama. Aga kui juba paps oli seda ka kuulnud seda, siis hakkasin ma mõtlema, et asi ikka kahtlane .. Ma väga ei taha kummitusi uskuda, niiet ma looda, et see oli lihtsalt mu jobu vend, kes unes kõndis. Kuigi ikka haigelt jube
No ciaaao, vabandust, et pole ammu kirjutanud. Just too busy.
Igatahes, midagi väga märkimisväärset juhtunud polegi, aga kuna mul oli täna lihtsalt neli tundi koolis, siis otsustasin, et võiks kirjutada, mis vahepeal siiski toimunud on.
Nimelt reedel pidin Tartusse minema, aga kuna mind tabas kõige õigemal hetkel palavik, siis jäi minemata, kuigi reede õhtul ma olin enda arvates juba täitsa terve .. but my mother -.-
Laupäeval, pidin siiski ennast linna vedama seoses meedia tunniga. Sain siis Sanniga kokku ja läksime vaatasime selle Pressifoto näituse ära. Kusjuures see oli täitsa hea. Pildid olid nii huvitavad ja omanäolised. Peale seda läksime sööma, valisime loomulikult kõige tervislikuma koha linna peale, ehk siis väike mäkk. Vahepeal liitus meiega ka Kristo. Siis läksime veel korra näitusele, et Kristo saaks ka asja üle tšekkida ning peale seda saatsime Sanni bussi peale.
Igatahes, midagi väga märkimisväärset juhtunud polegi, aga kuna mul oli täna lihtsalt neli tundi koolis, siis otsustasin, et võiks kirjutada, mis vahepeal siiski toimunud on.
Nimelt reedel pidin Tartusse minema, aga kuna mind tabas kõige õigemal hetkel palavik, siis jäi minemata, kuigi reede õhtul ma olin enda arvates juba täitsa terve .. but my mother -.-
Laupäeval, pidin siiski ennast linna vedama seoses meedia tunniga. Sain siis Sanniga kokku ja läksime vaatasime selle Pressifoto näituse ära. Kusjuures see oli täitsa hea. Pildid olid nii huvitavad ja omanäolised. Peale seda läksime sööma, valisime loomulikult kõige tervislikuma koha linna peale, ehk siis väike mäkk. Vahepeal liitus meiega ka Kristo. Siis läksime veel korra näitusele, et Kristo saaks ka asja üle tšekkida ning peale seda saatsime Sanni bussi peale.
Otsustasime siis Kristoga, et läheme kinno õudukat vaatama, kuna ma polnud seda juba vägaväga ammu teinud. Aga kuna meil oli korralikult aega, siiis käisime poodides veits ringi.
Film oli õudne küll ja ma võin tunnistada, et erinevalt eelmistest aastatest, ma kardan õudusfilme palju rohkem. Vahepeal oli küll tunne, et ma ei taha siin enam istuda. Vaatasime filmi nimega "Insidious".
Subscribe to:
Posts (Atom)