Eesti film „Klass“
Mina valisin oma praktilise meedia kursuse lõputööks arvustada Eesti filmi „Klass“. Teema on väga kohane tänapäeva noorte ja nende probleemide ning otsustega. Võib-olla me ei märkagi kõiki neid raskusi ja draamasid enda ümber kui meid ümbritseb hea seltskond ja aura. Paraku ei saa kõik seda tunnistada.
Eesti film „Klass“ (2007) räägib tõsisest probleemist nimega – kooli vägivald. Meie suureks õnnetuseks tuleb tunnistada, et see teema on Eestis üsna aktuaalne, mis on väga karm mõista nendele, kellel pole sellega kokkupuudet. Mõni ütleb, et see on julmim vägivald, teised võivad aga sellepeale aplodeerida ning seda heaks kiita, kuna enda eest tuleb ju seista. Kuid üks on kindel: Ilmar Raagi "Klass" on tekitanud laineid ja on hoiatavaks märgiks kõigile, et koolivägivald on tõsine probleem.
Filmi sisust nii palju, et terve filmi kestvuse aeg on väga kaasahaarav ja mõtlema panev.
See räägib siis sellest, kuidas ühte linnakooli tuleb uus õpilane Kaspar(Vallo Kirs). Ta on muhe sell, kes hakkab kõigile meeldima. Kaspari äkitselt kasvav populaarsuskõigutab aga klassi liidri, Andersi(Lauri Pedaja) positsiooni ning kahe õpilase vaheline konflikt ei ole kaugel. Konflikt tulebki, kui Kaspar astub Joosepi(Pärt Uusberg), klassi nohiku kaitseks välja, mis Andersile sugugi ei meeldi. Samuti on Andersile vastukarva klassi populaarsema tüdruku Thea (Paula Solvak) huvi Kaspari vastu. Klassi peksupoiss Joosep kooli suhtlusringkondades ei liigu, kuna ta peab seda labaseks ja lolluseks. Joosepi kaitseks astub juhuse tõttu välja Kaspar, mis tähendab sõda Andersiga. Joosepi nüüdsest hättajätmine tähendaks aga Kasparile enda au rüvetamist, nii et poisid lepivad kokku, et lähevad koos lõpuni välja.
Kuigi film "Klass" käsitleb ka armastust, õpetajate suhteid õpilastega ja üleüldse koolielu, jääb vaatajale siiski enim meelde koolivägivald, mis on ka filmi põhiline teema. Sellest räägitakse kui filmi ühest suurest miinusest või äkki on see hoopis suur pluss? Ilmselt poleks filmil "Klass" nii suurt mõju, kui seal ei oleks näidatud nii palju vägivalda. Inimesed nägid, mis võib reaalselt kunagi juhtuda, kui koolivägivallaga midagi ette ei võeta. Mõningaid asju ei saa näidata läbi roosade prillide, vaid peab olema karmim, et äratada üles inimesed, kes on arvamusel, et koolivägivald pole tõsine probleem, sest seda ta just ongi. Samas on vahel küsitud, et ega film liiga vägivaldne pole? Seda ei saa enne öelda, kui olete ise vaatamas käinud.
Film on olnud väga menukas nii Eestis kui ka välismaal ning ta on rohkesti võitnud ka auhinde. Näiteks 7. juulil 2007 võitis film 42. Karlovy Vary filmifestivalil kaks prominentset auhinda – Euroopa kinoomanike peaauhinna Europa Cinemas Label ja võistlusprogrammi "East of the West" žürii eripreemia.
Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil sai film kolm preemiat.
Juunis 2008 võitis film Festroia rahvusvahelise filmifestivali ametlikus võistlusprogrammis kaks auhinda - žürii eriauhinna Hõbedase Delfiini ja SIGNIS-e žürii äramärkimise.
USA-s Brooklyni 11. filmifestivali programmis võitis filmi režissöör ja stsenarist Ilmar Raag parima stsenaariumi auhinna
Olen klassi mitu korda vaadanud, kuna see on tõesti mind väga köitnud. Minu arvates on see eestlaste poolt tehtud väga julge film. Öeldakse, et asi on hea, siis kui inimesel hakkab ebamugav. Minul hakkas konkreetselt just selle rannastseeni ajal üsna ebamugav. Mul polnud seda rõve vaadata, vaid pigem ma kippusin ära unustama, et see on näitemäng. Paratamatus on see, et selline kambastiil jääb eksisteerima veel kindlasti mitmeid põlvkondi. Kuigi tuleb tõdeda, et seda on viimasel ajal juba palju vähem ning lapsed on üksteise ja eelkõige enda vastu palju taktitundelisemad ning oskavad hoiduda kurja eest.
5+
ReplyDelete