Sunday, March 13, 2011

my heart is like an open highway

Midagi märkimisväärset pole juhtunudki.
Reedel oli vanemate 17.nes pulma-aastapäev. Maja täitsid sugulased, mida ma kergelt vihkan. Paljud polnud mind mitu mitu mitu aastat näinud, seega nad ohkisid ja ähkisid päris tükk aega kui hullult ma muutunud olen ja kui ilusaks saab ikka tüdruk kasvada. Ei tea, ei salli neid põsenäpistajaid. Nautisin päris korralikult seda, et kodus oli palju maitsvaid alkohoolseid jooke. Õega saime päris palju alla joodud ja tulemus oli ka korralik. Vähemalt suutsime normaalsuse piiridesse jääda. Aga väga ei kurdagi, õe ja vanuritega on ka nice reedet pidada.




Laupäeva hommikul ajas ema mind kohe voodist välja ja šoppama. Lausa nutma ajab, et poodides ei ole mittte midagi mõistlikku. Ainult mingid rõvedad vanamehed on, kes kommenteerivad sind ENDA arvates meeldivate kommentaaridega, thanks aga eii. Mõtlesime, et ostame mulle reisiks midagi ilusat ja vajalikku, aga poodides pole enam armsaid pidzaamasid.. reaalselt ripuvad seal ainult mingite vanamuttide leopardi mustriga seksikad ollused. Vabandage tõesti. KOHUTAV



Lähen vist sellisega indeed Prahasse reisile, vähemalt on poistel lõbus.
Armas oli veel see, et istusin laupäeva päeval arvutis kui järsku vaatasin  kella, mis näitas , et oli 15.58 .. NICE ONE, magasin oma telestaari aja maha. Pidin kell neli kanal2 stuudiosse minema sõnasõja saatesse. MINU PAHA!!!!


Mainin veel Kristile midagi.. Ta on mul loll, aga ma armastan teda siiski. Tean, et talle teeb mu sõnastus nüüd nalja, aga mul on kuidagi hea olla viimasel ajal. Viimased kolm-neli päeva on mul selline tunne, et ma olen vabanenud millestki. Nagu suurest koormast olen lahti saanud, v nagu ütleme ausalt.. sain sitast lahti.
Oli jutt ju NOW OR NEVER, never tuli siis vist ära.

Mainiks veel seda ka, et täpselt nädala pärast oleme me Praha klubis kuskil, ja elu on ilus



Pole ikka veel harjunud, et mul juukseid pole. Kiilaka tunne vahepeal


ciaooo

No comments:

Post a Comment