Prague vol2

4.päev
Algas siis jälle väga kesise hommikusöögiga, kuna eelmisest õhtust oli korralikult paha olla ja enesetunne oli ikka täiesti alla arvestuse. Siiski sööma peab, tegime seda siis tüdrukutega suure vaevaga. Siis istusime bussi peale ja sõitsin Prahast mingi 150km eemale väikesesse linna (minu vabandused, aga linna nime ma ei mäleta) Ilm oli tohutult kuuum. Ronisime kõrgelekõrgele mäe otsa, et mingit kindlust näha, aga tuli välja, et sisse minek maksab 100 tšehhi krooni, mille peale kõik käega lõid. Tasuta sai näha ainult kindluse WC´d. Thanks but no!! Kõndisime mäest tagasi alla ja läksime selle raha eest hoopis sööma.



Peale seda istusime bussi peale tagasi ja sõitsime mingisse suuremasse linna, kus meil oli päris palju vaba aega. Jalutasime niisama linna peale ringi, kuna ilm oli lihtsalt super super. Sellepeale ütleks, et PALUUUUUUUUN MA TAHAN TAGASIII NII VÄGA JUUU!!!!!!!!!!!!!

Umbes kella kaheksaks jõudsime tagasi Prahasse. Siis algas ilmselgelt kiire sättimine õhtuseks klubiks. Nagu tavaliselt ei suutnud ära otsustada mida selga panna ja mida mitte. Kuna ma ei suutnudki seda teha, siis otsustasime, et käime käbe restoranis söömas ära, et pärast edasi mõelda. Nii me tegimegi. Poisse me seekord kaasa ei võtnud, vaid läksime tüdrukutega. Sõime pizzat, mis oli ülihea. Kõhud täis, liikusime kiiruga tagasi hotelli poole, kuna ma suutsin söögi ajal välja mõelda, mida selga panna. Kui riided valitud ja hea olla, läksime poiste juurde ennast veidikene ergutama :D
Siis kui jubalõpuks näod pehmed olid, kuulsime, et kella 23.00 ´ni pääsevad naised tasuta klubisse. Klubi nimi oli BEER FACTORY. Tegime siis VÄGAVÄGA kiired sammud sinnapoole, aga tuli siiski välja, et me peame maksma. Pidu oli jälle meeletult joogine ja meeletult tantsune. Nalja sai ja rahvast oli koht puupüsti täis. Tohutult lahe lihtsalt.
Tagasi hotelli jõudsime u 3 ajal ja maga sai mindud alles u kell 6.

5.päev
Algas see lausa ERAKORDSELT raskelt. Viimne kui üks oli omadega ikka nii läbi kui läbi. Seda oli lausa naljakas vaadata, noh nii palju kui ma nägin, kuna minu silmad lahti ei püsinud. Kaarel isegi naeris, et kui mind oleks keegi sõrmeotsaga puudutanud, oleks ma pikali ka olnud. Kuigi mina tema asemel poleks väga naernud, ega ta ise parem välja ei näinud. Ja siis algas see kohutav tee Poola poole. Buss oli kui hiirvaikne. KÕIK magasid. Õpetajad naersid ja ütlesid, et peate rohkem ennast täis jooma, et vaikust bussi sai. päris hea nali jeppppp

Bussisõit kulges nii nagu ta kulges. Kohati väga aeglaselt ja kohati päris kiirelt. Kell 22.00 me olime igatahes LÕPUKS Poolas, Varssavis. Õhtuls läksime jälle linna peale uitama. Sõime restoranis kõtud täis, kuigi teenindus oli alla igasuguse arvestuse.